Kuidas me arvutame
Iga retsepti juures näed kaloreid, valke, rasvu, süsivesikuid, suhkruid, kiudaineid ja soola portsjoni kohta. Siin kirjutame lahti, kust need numbrid tulevad ja miks need on hinnangud.
Kust andmed tulevad
Toiduainete toitumisväärtused 100 grammi kohta võtame Eesti toidu koostise andmebaasist.
Iga retseptirea taga on toiduaine, mis sellele kõige paremini vastab, ja just sellisel kujul, nagu seda kaalutakse: toores jahu, toores liha, kuivad läätsed, keetmata pasta. Kui täpselt sobivat toiduainet ei ole, kasutame lähimat (näiteks laimimahla asemel sidrunimahla).
Kogustest grammideks
Retsept näitab koguseid nii, nagu köögis mõõdetakse: supilusikad, detsiliitrid, tükid, pakid. Arvutamiseks teisendame iga koguse grammideks: mahu toiduaine tiheduse järgi (detsiliiter jahu kaalub vähem kui detsiliiter suhkrut), tükid ja pakid nende tavalise kaalu järgi.
Grammid on toore ja söödava osa kaal: kooritud kartul, puhastatud sibul, kondita liha. Samu gramme näed retsepti lehel, kui valid koguste juures „grammid“.
Kuidas me portsjoni numbrid arvutame
Iga koostisosa grammid korrutame tema toitumisväärtusega, liidame kõik read kokku ja jagame portsjonite arvuga. Kui muudad retsepti lehel portsjonite arvu, muutuvad kogused, aga ühe portsjoni numbrid jäävad samaks.
Read „soovi korral“ ja „serveerimiseks“ (kaunistused, lisandid kõrvale) on nimekirjas, aga numbritesse neid ei arvestata.
„100 g kohta“ arvestame valmis roa kaalu järgi. Selle kaalu hindame ise, sest pasta ja riis võtavad keetes vett juurde, küpsetised ja praetud liha aga kaotavad vett.
Mida me hindame
Kõike retseptis kirjas ei ole. Need lüngad täidame oma parima hinnanguga:
- Kogused, mida retsept ei ütle („maitse järgi“, „veidi“, „praadimiseks“). Retsepti juures me neid grammides ei näita, kuid numbritesse arvestame need sisse.
- Sool „maitse järgi“: umbes 0,8% valmis soolase roa kaalust (magusas roas 0,2%), kuid mitte üle 1,5 g portsjoni kohta. Pasta või kartuli keeduvette pandud soola me ei arvesta, sest keeduvesi valatakse ära.
- Praadimisrasv: arvestame umbes kolmandiku pannil olevast rasvast, sest ülejäänu jääb pannile. Kui palju rasva toit tegelikult endasse imab, oleneb toidust ja kuumusest.
- Pakid ja purgid, mille suurust retsept ei ütle: arvestame tavalise pakendi suurusega.
- Toote liik, kui retsept seda ei täpsusta (hapukoore või juustu rasvasisaldus, hakkliha liik): võtame kõige tavalisema.
Miks numbrid on ligikaudsed
Kokka.ee numbrid on hinnang, mitte laborimõõtmine. Me ei ole retseptide numbreid laboris kontrollinud, seega ei oska me öelda, kui suur on keskmine viga. Teame aga, kust vead tulevad:
- Tooted erinevad: sama nimega toode võib tootjati olla rasvasem, magusam või soolasem.
- Kogused erinevad: supilusikatäis või „keskmine sibul“ ei kaalu igaühel ühepalju.
- Toiduvalmistamine muudab toitu: liha rasv sulab pannile, vesi aurab, toit imab rasva. Neid muutusi me eraldi ei arvuta: toitumisväärtuse arvutame tooraine grammidest.
- Hinnatud kogused ja lähimad asendused, nagu eespool kirjas.
Kui vajad täpseid numbreid tervise pärast, näiteks diabeedi või neeruhaiguse korral, pea nõu arsti või toitumisspetsialistiga.
Valgurežiim ja veganrežiim
Paljudel retseptidel on tavalise kõrval üks või kaks režiimi. Mõlemad on tehtud tavalise retsepti põhjal ja korraga neid sisse lülitada ei saa. Kui lülitad režiimi sisse, arvutame numbrid muudetud koostisosadega uuesti.
- Valgurežiim teeb sama roa valgurikkamaks ühe või kahe muudatusega: näiteks skyr või kohupiim hapukoore asemel, lahjem või veidi rohkem liha. Režiim on retseptil ainult siis, kui valku tuleb portsjoni kohta vähemalt 30% juurde ja kaloreid mitte üle 15%. Valgupulbrit me ei kasuta. Retseptil, kus valk annab juba vähemalt 30% energiast, valgurežiimi ei ole.
- Veganrežiim asendab või jätab välja liha, kala, muna, piimatooted ja mee nii, et roog jääb ikka samaks roaks. Kui loomne toiduaine on roa alus (omlett, juustukook), veganrežiimi ei ole.
Kuidas märgime allergeene
Märgime 14 allergeeni, mille kohta EL nõuab toiduinfot: gluteeniga teravili, koorikloomad, muna, kala, maapähkel, soja, piim, pähklid, seller, sinep, seesam, sulfitid, lupiin ja molluskid.
Iga koostisosa juures vaatame, milliseid neist see tavaliselt sisaldab: näiteks puljongikuubikus on sageli sellerit, sojakastmes soja ja gluteeni. Retsepti allergeenid on kõigi ridade allergeenid kokku, ka „soovi korral“ ja „serveerimiseks“ ridade omad.
Kui allergeeni pole märgitud, ei tähenda see, et toit seda kindlasti ei sisalda. Sama toote koostis võib tootjati erineda ja paljudel toodetel on märge „võib sisaldada“. Toiduallergia korral loe alati ostetud toodete pakendit.
Kuidas retseptid valmivad
Meie retseptid põhinevad avalikult kättesaadavatel retseptidel. Neist võtame faktid: koostisosad, kogused, sammude järjekorra, temperatuurid ja ajad. Kõik laused kirjutame oma sõnadega ümber nii eesti, inglise kui ka vene keeles.
Igale retseptile lisame kogused grammides, toitumisväärtuse, allergeenid, raskusastme ja ajakulu, võimaluse korral ka valgu- ja veganrežiimi. Portsjonite arvu ja aja võtame retseptist; kui seal neid pole, hindame ise.
Meie meeskonnas on toitumisspetsialist, kellel on üle 20 aasta kogemust toidutööstuses. Tema vaatab üle meie arvutamise põhimõtted ja sisu.
Leidsid vea?
Kui mõni kogus, number või allergeen tundub vale, kirjuta meile: info@kokka.ee. Lisa kirja retsepti link, siis leiame selle kiiremini. Vaata ka kontaktilehte.
Viimati uuendatud 09.11.2026.